Aasta kokkuvõte 2021
Kuidas Sinu aasta läks?
Mina kirjutan sellist kokkuvõtet blogisse esimest korda aga aasta lõpus ma alati vaatan tagasi ja mõtlen, kuidas läks. Harva olen paberile kirja pannud, mida uuel aastal arendada või parandada, küll aga keerutan mõttes uusi eesmärke. Tavaliselt vist vastatakse mingitsorti küsimustele sellistes postitustes aga ma pigem räägin mõnest oma saavutusest ja kõrghetkest.
Abielu
Aprilli kuu 15. kuupäeval abiellusin ja võin seda julgelt nimetada selle aasta ja ka kõigi eelnevate üheks parimaks päevaks. Postitust meie koroona aja pulmast võite lugeda siit: Kirikalide pulm Oleme nüüd umbes 9 kuud abielus olnud ja tundub, et täitsa toimib see liit ilma suuremate tülide ja lahkhelideta. Kas suurem pulmapidu tuleb, seda me enam 100% kindlusega öelda ei julge, sest üks teatavat sorti pandeemia vist ei kavatsegi ära lõppeda ja pidu katku ajal me kindlasti pidada ei taha teist korda.
Fotod: Aiki Võtti Photography
Lapse sünd
Kris Kenriku sünd meie perre on kindlasti minu elu üks suurim saavutus, unistuse täitumine ja suurim rõõm. Meie beebi ootuse loost võid lugeda siit: Kris Kenriku ootuse lugu Kennu saab jaanuari alguses juba 6 kuuseks aga tunne on selline nagu oleks ta meie juures juba aastaid veetnud. Kõik päevad on täis naeru, uusi avastamisi, natukene ka nuttu ja muresid aga need on olnud minu ja abikaasa kõige erilisemad kuud. See pisikene tegelane on meile (eriti mulle) õppetanud kaastundlikkust, hoolitsemist, kannatlikkust ja aja maha võtmist. Samas on ta üks kõige inspireerivam tegelane, keda kohanud olen. Piisab sellest kui ta hommikul ärkab ja naeratab siis ma juba tean, et tuleb uus teguderohke päev.
Mingil hetkel saab siia blogisse üles ka Kennu sünnitamise lugu, mida võin pidada oma senise elu kõige raskemaks päevaks. Samas oli see ka imeline päev, sest nägin esimest korda väikest imet, kes 9 kuud minu sees kasvas. Siiani on minu jaoks uskumatu, et ma ühe vahva pisipõnni ema olen.
Fotod: Pere ja sõprade varasalv
Kolimine
Pärast beebi sündi hakkas mul jälle peas tiksuma mõte, et võiks kolida. Augusti lõpuks olin leidnud meile natukene suurema ja mõne lisaga korteri. Õnneks asub see samas majas eelmise koduga ja kolimiseks ei olnud meil vaja ei autot ega suurt hulka abilisi. Taaskord tulid meile appi armsad Andra ja Rando, kelle abiga saime asjad kolitud 2 päevaga ja ka suurem hulk asju sai lahti pakitud. Kolimisega muutus nii paljud, et nüüd on meil korteris saun, rõdu ja minul riietele garderoob. Elutuba ja kööl on veidi suuremad kui varem aga endiselt ajame läbi ühe magamistoaga. Kuigi ma ei tahaks lähiajal üldse kuskile uuesti kolima hakata, siis ma millegipärast arvan, et suurema korteri vajadus võib lapse kasvamisega seoses millalgi jälle päevakorda tekkida. Elame, näeme!
Foto ja dekoreerimine: Maiki Kirikal / Meie kodu jõulude ajal
Eesmärgid
Üks hästi suur asi, mille ma mõned kuud tagasi koos kahe sõbrannaga ette võtsin, on oma elu eesmärgistamine. Anne-Liis oma turunduse ja Laupäevikuga on mind alati palju inspireerinud ja lõpuks otsustas ta veel kaks sõbrannat kampa kutsud, kellele motivatsiooni jagada ning õpetada, kuidas olla tänulik. Saame aeg ajalt kokku ja teeme naiste õhtuid, mille raames räägime, mille eest me oleme tänulikud. Meil on igalühel märkmik, kuhu kirjutame tänulikkused ja eesmärgid üles. Kuna mina elan Soomes, teised Eestis ja kokku väga tihti ei saa, siis teeme aeg ajalt videokõnesid, et nö aru anda, kes, millega tegeleb ja kuidas eesmärke täidame. Ütleme, nii et alati kõike lubatud mina alati täitnud ei ole aga tavaliselt on siis mõni kirja panemata asi hoopis esile kerkinud, millega lõpule olen jõudnud. 100% kindlalt võin ma aga öelda seda, et ma olen saanud suure hoo sisse ja tehtud on lühikese ajaga megapalju tööd.
Eneseareng
Ma olen sel aastal kindlasti kasvanud sisemiselt selles osas, mis puudutab emadust ja lapsevanemaks olemist. See on täiesti uus roll, mis iga päev toob uusi väljakutseid ja küsimusi aga samas ka elevust ja ootusärevust edasise ees.
Alles hiljuti olin ma sisuliselt sunnitud tulema välja mugavustsoonist aga täna olen ma selle käigu ja võimaluse eest meeletult tänulik. Aitäh, Sandra, et tegid mulle täiesti omast vabast tahtest reklaami ja postitasid hea tagasiside Soome naiste gruppi. Pärast seda täiesti tavapärast soovitust oli minu postkast kirju täis, kas ma sel aastal ka jõulupilte teen. Mul oli plaanis koju jõulude puhul teha nurgakene aga mitte pildistada. Kui juba 10 inimest oli kirjutanud, siis ma murdusin ja reklaamisin välja sessioonide ajad Soomes. Ehk siis inimesed, kes mulle terve raseduse seda rääkisid, et ma kindlasti beebi/ lapse kõrvalt, enam midagi teha ei jõua ega viitsi.... well! Guess again!
Ma alustasin uuesti blogimist. Ja, see pole mul veel täiesti igapäevane tegevus aga ma olen enda üle nii uhke, et mul on paigas eesmärgid ja siht silme ees, kuidas, millega edasi jõuda. Uue asjana alustasin oma isikliku instagrami konto feedi üles ehitamist ja igapäevast storytamist. Ehk siis kui soovid minu tegemistega rohkem kursis olla, tule jälgi mind instagramis: maikikirikal
Eneseareng ilmselt ongi uuel aastal see peamine teema, millega ma tegelema hakkan. Mul on paar vahvat mõtet, mida teha aga jällegi elame ja näeme, kuidas asjad kujunevad. Näiteks tahan rohkem Teile rääkida oma suurest hobist, mida ma olen veidi saanud juba ka tööna teha ja selleks on dekoreerimine. Aasta lõpus näiteks avastasin, et ma täiesti fanaatiliselt armastan peolaua sättimist ja nii tegingi jõululaua valge-punase temaatikas ja uusaasta laua valge-rohelise-punasega.
Fotod: Maiki Kirikal
Uue aasta lubadused
Kallis Maiki! On tore lugeda, et saan olla sulle toeks ja minu tegemised sind innustavad. Samas on üle vahva olla sinu kõrval ja näha, kuidas arened ja koguaeg liigud edasi. Kennu sünd on muutnud minu maailma vaadet ja elan pojale kaasa ihust ja hingest. Teie perekond on nii ühtehoidev ja armas. Aitäh, et saan olla sinu sõbranna! Päikest ja parimat soovides, Laupäeviku omanik Anne-Liis. 😍